Info

реклама
Projekt „Maardu Gümnaasiumi keemiaprojekt“
2011/2012 õppeaasta
Projekti toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus
Õppekäik „Harku aeroloogiajaam“.
Рабочий лист
И. Ф. уч-ся .....................................................
Класс .......................
Info.
Гидроло́гия (греч. Yδρoλoγια, от Yδωρ — вода + Λoγos — слово, учение) — наука,
изучающая природные воды, их взаимодействие с атмосферой и литосферой, а также
явления и процессы, в них протекающие (испарение, замерзание и т. п.).
Метеороло́гия (от греч. μετέωρος, metéōros, атмосферные и небесные явления и -λογία,
-логия) — наука о строении и свойствах земной атмосферы и совершающихся в ней
физических процессах. Во многих странах метеорологию называют физикой
атмосферы, что в большей степени соответствует её сегодняшнему значению.
Значительная часть метеорологов занимается моделированием прогноза погоды,
климата, исследованием атмосферы (с помощью радаров, спутников и др.)
Вопросы. Ответьте на вопросы и выполните задания.
1. Основные направления деятельности метеостанции.
.......................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................
2. Какие технические средства используются в исследованиях?
.......................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................
3. Особенности атмосферных осадков в Эстонии.
.......................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................
4. Как и чем можно воздействовать на облака?
.......................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................
5. Известны ли случаи воздействия на облака в Эстонии?
.......................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................
6. Чем занимаются гидрохимики?
.......................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................
Projekt „Maardu Gümnaasiumi keemiaprojekt“
2011/2012 õppeaasta
Projekti toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus
Õppekäik „Harku aeroloogiajaam“.
Рабочий лист
И. Ф. уч-ся .....................................................
Класс .......................
7. Каковы особенности природных вод Эстонии?
.......................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................
8. Области применения метеорологической и гидрологической информации.
.......................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................
9. Первые метеорологические наблюдения в Эстонии: где, когда?
.......................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................
10. Опишите личные впечатления. Проанализируйте взаимосвязь изучаемых в
гимназии предметных курсов.
.......................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................
11. Решите задачу. В 200 см³ природной воды содержится 4,25 г хлорида магния и 2,22
г хлорида кальция. Вычислите концентрации ионов в природной воде (моль/дм³).
.......................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................
Projekt „Maardu Gümnaasiumi keemiaprojekt“
2011/2012 õppeaasta
Projekti toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus
Õppekäik „Harku aeroloogiajaam“.
Рабочий лист
И. Ф. уч-ся .....................................................
Класс .......................
Matemaatika
Meteoroloogiline sond tõuseb ilmajaamast liikudes sirgjooneliselt tõusunurgaga 150.
Leia sondi kõrgus saja meetri täpsusega, kui sond on ilmajaamast 5 km kaugusel.
Tee abistav joonis. Kasuta trigonomeetrilisi funktsioone.
Projekt „Maardu Gümnaasiumi keemiaprojekt“
2011/2012 õppeaasta
Projekti toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus
Õppekäik „Harku aeroloogiajaam“.
Рабочий лист
И. Ф. уч-ся .....................................................
Класс .......................
EMHI – Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut
Allikas: EMHI koduleht
Igal suveräänsel riigil on oma ilmateenistus. Eestis täidab ilmateenistuse funktsioone
keskkonnaministeeriumi haldusalas töötav Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut
(EMHI).
Ilmateenistuse eesmärgid on:
 Ilmaprognooside ja tormihoiatuste koostamine ja edastamine.
 Riiklike vajaduste rahuldamine meteoroloogilise ja hüdroloogilise informatsiooni osas
ning rahvusvaheliste kokkulepete täitmine meteoroloogia ja hüdroloogia valdkonnas.
 Meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste vaatluste tegemine.
 Tarbijate varustamine meteoroloogilise ja hüdroloogilise informatsiooni ja selle baasil
töödeldud andmetega.
Põhifunktsioonid
 Meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste vaatluste teostamine Eesti territooriumil,
vaatlusvõrgu juhtimine ja infovahetus rahvusvahelise andmeside võrgu kaudu.
 Meteoroloogilise ja hüdroloogilise andmebaasi koostamine, täiendamine ja
säilitamine.
 Meteoroloogilise informatsiooni operatiivne töötlus ja teabeteenistus.
 Veeressursside arvutus Eestis ja hüdroloogiline teabeteenistus.
 Rahvusvaheline koostöö meteoroloogia ja hüdroloogia vallas.
Täidetavad programmid
EMHI töö on üles ehitatud tema põhifunktsioonide ja vastavate Maailma
Meteoroloogiaorganisatsiooni poolt ette nähtud programmide täitmisele:
1. Ilmavaatluste programm
2. Kliimaprogramm
3. Rakendusmeteoroloogia programm
4. Hüdroloogia ja veeressursside programm
5. Rahvusvahelise koostöö programm
EMHI vaatlusvõrk
Eesti meteoroloogiline ja hüdroloogiline vaatlusvõrk koosneb 99 vaatlusjaamast.
Vaatlusvõrgus täidetavad vaatlusprogrammid
1. Sünoptiline vaatlusprogramm
2. Aeroloogiline vaatlusprogramm
3. Aktinomeetriline vaatlusprogramm
4. Sisevete hüdromeetria vaatlusprogramm
5. Järveuurimisprogramm
6. Soouurimisprogramm
7. Rannikumere vaatlusprogrammi
8. Ioniseeriva radiatsiooni taseme vaatlusprogramm
Teenused, ilmainformatsioon
Sünoptikute poolt tehakse järgmisi prognoose, mille koostamine on üks olulisemaid EMHI
teenuseid:
 Lühiajaline ilmaprognoos Eesti ja tema territoriaalvete kohta
 Kuni viie päeva ilmaprognoos Eesti kui terviku või eri piirkondade kohta
Projekt „Maardu Gümnaasiumi keemiaprojekt“
2011/2012 õppeaasta
Projekti toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus
Õppekäik „Harku aeroloogiajaam“.
Рабочий лист
И. Ф. уч-ся .....................................................
Класс .......................
 Ilma kuuprognoos
Tormihoiatusi koostatakse nii Eesti territooriumi kui ka Läänemere põhjaosa, Väinamere,
Soome lahe ja Liivi lahe põhjaosa kohta.
Maantee-ilmateated Eesti maakondade ja linnade kohta.
Meteoroloogiaalane ja hüdroloogiaalane info riigiasutustele ja eraisikuile.
Ilmaprognoosid maa-, õhu- ja veetranspordi ettevõtetele.
Muud ilmaprognoosid ja info vastavalt eritellimustele.
Teave ultraviolettkiirguse ja osooni taseme kohta Eestis.
Projekt „Maardu Gümnaasiumi keemiaprojekt“
2011/2012 õppeaasta
Projekti toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus
Õppekäik „Harku aeroloogiajaam“.
Рабочий лист
И. Ф. уч-ся .....................................................
Класс .......................
TALLINN-HARKU AEROLOOGIAJAAM
Laius N 59°23´53´´ Pikkus E 24°36´10´´
Vaatlusväljaku kõrgus merepinnast: 33 m
1. Aeroloogilised vaatlused
Vaaltluste algus 1946
1. Raadiosondi vaatlused kl. 24 GMT
2. Pilootpallivaatlused kl. 04, 07, 10, 16 GMT
2. Meteoroloogilised vaatlused
Vaatluste algus 1805
Standardsed vaatlusajad: kl. 00, 03, 06, 09, 12, 15, 18, 21 GMT
Automaatjaam edastab andmeid igal täistunnil
Lisaks automaatjaamale tehakse ka manuaalseid vaatlusi: kl. 00, 03, 06, 09, 12, 15, 18, 21 GMT
Mõõdetavad ja vaadeldavad elemendid:
1. Õhutemperatuur:
- maksimaalne õhutemperatuur vaatluste vaheajal
- minimaalne õhutemperatuur vaatluste vaheajal
- õhutemperatuur vaatlusajal
2. Maapinnatemperatuur:
- maksimaalne maapinnatemperatuur vaatluste vaheajal
- minimaalne maapinnatemperatuur vaatluste vaheajal
- maapinnatemperatuur vaatlusajal
3. Minimaalne õhutemperatuur 2 cm kõrgusel maapinnast
4. Pinnasetemperatuur rohukatte all
- 0,2; 0,4; 0,8; 1,2; 1,6; 3,2 m sügavusel
5. Mullatemperatuur:
- 5, 10, 15, 20 cm sügavusel
6. Õhuniiskus:
- veeauru osarõhk, suhteline niiskus, küllastusvajak, kastepunkt
7. Õhurõhk ja õhurõhu muutumise tendents viimase 3 tunni jooksul
8. Sademete hulk
9. Tuule suund ja kiirus
10. Pilvede hulk ja liigid
11. Pilvede kõrgus
12. Nähtavuskaugus
13. Atmosfäärinähtused:
- ilm vaatluste vahel
- ilm vaatluse ajal
14. Maapinna seisund
15. Lumikate vaatlusväljakul:
- ümbruse lumega kaetus
- lumikatte paksus
16. Jäite-härma ladestus
17. Päikesepaiste kestus
3. Aktinomeetrilised vaatlused
1. UV kiirgus
2. Summaarne kiirgus
Скачать