Info
advertisement
Projekt „Maardu Gümnaasiumi keemiaprojekt“ 2011/2012 õppeaasta Projekti toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus Õppekäik „Harku aeroloogiajaam“. Рабочий лист И. Ф. уч-ся ..................................................... Класс ....................... Info. Гидроло́гия (греч. Yδρoλoγια, от Yδωρ — вода + Λoγos — слово, учение) — наука, изучающая природные воды, их взаимодействие с атмосферой и литосферой, а также явления и процессы, в них протекающие (испарение, замерзание и т. п.). Метеороло́гия (от греч. μετέωρος, metéōros, атмосферные и небесные явления и -λογία, -логия) — наука о строении и свойствах земной атмосферы и совершающихся в ней физических процессах. Во многих странах метеорологию называют физикой атмосферы, что в большей степени соответствует её сегодняшнему значению. Значительная часть метеорологов занимается моделированием прогноза погоды, климата, исследованием атмосферы (с помощью радаров, спутников и др.) Вопросы. Ответьте на вопросы и выполните задания. 1. Основные направления деятельности метеостанции. ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... 2. Какие технические средства используются в исследованиях? ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... 3. Особенности атмосферных осадков в Эстонии. ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... 4. Как и чем можно воздействовать на облака? ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... 5. Известны ли случаи воздействия на облака в Эстонии? ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... 6. Чем занимаются гидрохимики? ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... Projekt „Maardu Gümnaasiumi keemiaprojekt“ 2011/2012 õppeaasta Projekti toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus Õppekäik „Harku aeroloogiajaam“. Рабочий лист И. Ф. уч-ся ..................................................... Класс ....................... 7. Каковы особенности природных вод Эстонии? ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... 8. Области применения метеорологической и гидрологической информации. ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... 9. Первые метеорологические наблюдения в Эстонии: где, когда? ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... 10. Опишите личные впечатления. Проанализируйте взаимосвязь изучаемых в гимназии предметных курсов. ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... 11. Решите задачу. В 200 см³ природной воды содержится 4,25 г хлорида магния и 2,22 г хлорида кальция. Вычислите концентрации ионов в природной воде (моль/дм³). ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... Projekt „Maardu Gümnaasiumi keemiaprojekt“ 2011/2012 õppeaasta Projekti toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus Õppekäik „Harku aeroloogiajaam“. Рабочий лист И. Ф. уч-ся ..................................................... Класс ....................... Matemaatika Meteoroloogiline sond tõuseb ilmajaamast liikudes sirgjooneliselt tõusunurgaga 150. Leia sondi kõrgus saja meetri täpsusega, kui sond on ilmajaamast 5 km kaugusel. Tee abistav joonis. Kasuta trigonomeetrilisi funktsioone. Projekt „Maardu Gümnaasiumi keemiaprojekt“ 2011/2012 õppeaasta Projekti toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus Õppekäik „Harku aeroloogiajaam“. Рабочий лист И. Ф. уч-ся ..................................................... Класс ....................... EMHI – Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut Allikas: EMHI koduleht Igal suveräänsel riigil on oma ilmateenistus. Eestis täidab ilmateenistuse funktsioone keskkonnaministeeriumi haldusalas töötav Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI). Ilmateenistuse eesmärgid on: Ilmaprognooside ja tormihoiatuste koostamine ja edastamine. Riiklike vajaduste rahuldamine meteoroloogilise ja hüdroloogilise informatsiooni osas ning rahvusvaheliste kokkulepete täitmine meteoroloogia ja hüdroloogia valdkonnas. Meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste vaatluste tegemine. Tarbijate varustamine meteoroloogilise ja hüdroloogilise informatsiooni ja selle baasil töödeldud andmetega. Põhifunktsioonid Meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste vaatluste teostamine Eesti territooriumil, vaatlusvõrgu juhtimine ja infovahetus rahvusvahelise andmeside võrgu kaudu. Meteoroloogilise ja hüdroloogilise andmebaasi koostamine, täiendamine ja säilitamine. Meteoroloogilise informatsiooni operatiivne töötlus ja teabeteenistus. Veeressursside arvutus Eestis ja hüdroloogiline teabeteenistus. Rahvusvaheline koostöö meteoroloogia ja hüdroloogia vallas. Täidetavad programmid EMHI töö on üles ehitatud tema põhifunktsioonide ja vastavate Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni poolt ette nähtud programmide täitmisele: 1. Ilmavaatluste programm 2. Kliimaprogramm 3. Rakendusmeteoroloogia programm 4. Hüdroloogia ja veeressursside programm 5. Rahvusvahelise koostöö programm EMHI vaatlusvõrk Eesti meteoroloogiline ja hüdroloogiline vaatlusvõrk koosneb 99 vaatlusjaamast. Vaatlusvõrgus täidetavad vaatlusprogrammid 1. Sünoptiline vaatlusprogramm 2. Aeroloogiline vaatlusprogramm 3. Aktinomeetriline vaatlusprogramm 4. Sisevete hüdromeetria vaatlusprogramm 5. Järveuurimisprogramm 6. Soouurimisprogramm 7. Rannikumere vaatlusprogrammi 8. Ioniseeriva radiatsiooni taseme vaatlusprogramm Teenused, ilmainformatsioon Sünoptikute poolt tehakse järgmisi prognoose, mille koostamine on üks olulisemaid EMHI teenuseid: Lühiajaline ilmaprognoos Eesti ja tema territoriaalvete kohta Kuni viie päeva ilmaprognoos Eesti kui terviku või eri piirkondade kohta Projekt „Maardu Gümnaasiumi keemiaprojekt“ 2011/2012 õppeaasta Projekti toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus Õppekäik „Harku aeroloogiajaam“. Рабочий лист И. Ф. уч-ся ..................................................... Класс ....................... Ilma kuuprognoos Tormihoiatusi koostatakse nii Eesti territooriumi kui ka Läänemere põhjaosa, Väinamere, Soome lahe ja Liivi lahe põhjaosa kohta. Maantee-ilmateated Eesti maakondade ja linnade kohta. Meteoroloogiaalane ja hüdroloogiaalane info riigiasutustele ja eraisikuile. Ilmaprognoosid maa-, õhu- ja veetranspordi ettevõtetele. Muud ilmaprognoosid ja info vastavalt eritellimustele. Teave ultraviolettkiirguse ja osooni taseme kohta Eestis. Projekt „Maardu Gümnaasiumi keemiaprojekt“ 2011/2012 õppeaasta Projekti toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus Õppekäik „Harku aeroloogiajaam“. Рабочий лист И. Ф. уч-ся ..................................................... Класс ....................... TALLINN-HARKU AEROLOOGIAJAAM Laius N 59°23´53´´ Pikkus E 24°36´10´´ Vaatlusväljaku kõrgus merepinnast: 33 m 1. Aeroloogilised vaatlused Vaaltluste algus 1946 1. Raadiosondi vaatlused kl. 24 GMT 2. Pilootpallivaatlused kl. 04, 07, 10, 16 GMT 2. Meteoroloogilised vaatlused Vaatluste algus 1805 Standardsed vaatlusajad: kl. 00, 03, 06, 09, 12, 15, 18, 21 GMT Automaatjaam edastab andmeid igal täistunnil Lisaks automaatjaamale tehakse ka manuaalseid vaatlusi: kl. 00, 03, 06, 09, 12, 15, 18, 21 GMT Mõõdetavad ja vaadeldavad elemendid: 1. Õhutemperatuur: - maksimaalne õhutemperatuur vaatluste vaheajal - minimaalne õhutemperatuur vaatluste vaheajal - õhutemperatuur vaatlusajal 2. Maapinnatemperatuur: - maksimaalne maapinnatemperatuur vaatluste vaheajal - minimaalne maapinnatemperatuur vaatluste vaheajal - maapinnatemperatuur vaatlusajal 3. Minimaalne õhutemperatuur 2 cm kõrgusel maapinnast 4. Pinnasetemperatuur rohukatte all - 0,2; 0,4; 0,8; 1,2; 1,6; 3,2 m sügavusel 5. Mullatemperatuur: - 5, 10, 15, 20 cm sügavusel 6. Õhuniiskus: - veeauru osarõhk, suhteline niiskus, küllastusvajak, kastepunkt 7. Õhurõhk ja õhurõhu muutumise tendents viimase 3 tunni jooksul 8. Sademete hulk 9. Tuule suund ja kiirus 10. Pilvede hulk ja liigid 11. Pilvede kõrgus 12. Nähtavuskaugus 13. Atmosfäärinähtused: - ilm vaatluste vahel - ilm vaatluse ajal 14. Maapinna seisund 15. Lumikate vaatlusväljakul: - ümbruse lumega kaetus - lumikatte paksus 16. Jäite-härma ladestus 17. Päikesepaiste kestus 3. Aktinomeetrilised vaatlused 1. UV kiirgus 2. Summaarne kiirgus
